Hakkan allpool nüüd meenutama meie käike, värskemad üleval :) Alumistele on siis oodatud väga kommentaarid/lisad, et meenutusi vürtsitada. Nii, et osalised - aktiveeruge palun!
Laupäev vanalinnas
Võtsime siis end kokku ja käisime üle pika aja pere jalutuskäigul meie imekaunis vanalinnas. Ilm oli loomulikult võrratu (tegu oli 23.aprilliga), inimesi linnas tõeliselt palju ning hea oli koos aega veeta. Kaamera sai usaldatud Matile, mis hiljem selgus, et ei olnud kõige mõistlikum :) Raske on pojale seletada, et liikumise pealt jäävad pildid udused või et soovitav on enne klõpsu fokusseerida (mida Kallele seletan juba viimased kaks aastat :)). Koht, kus me pilti ei teinud, oli parim osa sellest tuurist. Nimelt siis koogimöll Bonaparte kohvikus, kus minu härrade väitel oli maailma parim kakao.
Aga oh seda jama... Hakates siis pilti üles panema, olin ma need ära kustutanud :( Ainuke kaalutav pilt oli Matist KIIRABIAUTO taustal vabaduse platsil aga olen selle siis eemaldanud. Ehk kunagi laen uuesti pilte, siis lisan ka selle siia!
See eest nägi aga meie esimene päikesepaisteline ilm meie peres välja selline: (mis sest, et oli 5 kraadi sooja)
Lihavõtted

Seekord olid siis pikad pühad, sai mõnusasti kolm päeva kodus olla. Laupäeva õhtul oli meil siis esimene pühademunade aktsioon. Siis oli mei abiliseks Karolin, kellega Mati koos kleepis ja meisterdas. Toas oli tõsine vaikus, lapsed keskendusid korralikult näputööle :)
Ka mul õnnestus üks korvike munadega mötserdada :) Mis mind kogu selle protsessi juures tõeliselt tigedaks tegi oli fakt, et vähemalt veerand munadest mõrenesid keetmisel. Küll panin vaikselt lusikaga sisse, hoidsin toatemperatuuril jms jama.
Pühapäeval tatsus üks punane rohekummik mööda õue ja otsis jänkusid.
Väidetavalt oli ta hommikusöögi ajal leivakorvi taga näinud kellegi käpavälgatust :) Kahju, et seda žesti pole siin võimalik edastada!
KES OLEKS SEDA TEADNUD!
Lego jänesed :)
Põhjendus - arvatavasti kuulsid jänesed poes, kuidas Mati küsis seda endale (emme ja issi käest) aga kuna nad keeldusid, siis jänestel hakkas kahju. Võta siis näpust :)
MATI JALKATRENN
Jep, Mati on meil jalkapoiss :) Nüüd hakkasid ka treeningud päris suurel staadionil kooli kõrval ning mul oli au käia kaasas esimeses treeningus. No küll see oli ikka lõbus :))) Võtan mütsi maha treenerite eest, kes neid 20 poissi koordineerida üritavad, kokkuvõttes teeb igaüks oma asja ja möllab palliga oma suunas :) Eks ühel hetkel see loomulikult muutub, poisid on väiksed ka, aga raske on see kindlasti.
ÜKS PÜHAPÄEV
Vot nüüd on küll nii palju möödas, et ma ei mäleta enam täpset kuupäeva :( Aga käisime siis Matiga Keilas mõnulemas, tegime naisperega süüa ja käisime Mariga turba rabas näljaseid hunte vaatamas :) Tunnistan, et ma pole ammu nii palju naernud, kui seal kraavi kõrval põlvini lumes sumbanud. Lisaks pidin tõdema, et ma polegi nii hea orienteeruja, kui arvasin... Minu juhendamisel oleksime end 4km kaugemalt leidnud, kui oleks soovinud.
Kuid köögilauale valmisid meil küll imelised road... Kui sellele praegu mõtlen, hakkab suu vett jooksma. Mis tuletabki mulle meelde, et on aeg lõunale minna :)


No comments:
Post a Comment