Uskumatu, kui kiirelt aeg lendab... Alles värisesin hirmust, sõites haiglapoole. Alles nägin väikest nutvat vastsündinud beebit, ja täna hakkab pojake lähenema juba 6-kuu sünnipäevale. Tunnistan, et oleksin pidanud palju rohkem kirjutama aga tõsiasi on see, et elame nö.põllumehe-elu. Ärkame 6 ja 8 juba tudume. Ja siinkohal ei maini ma poja kolmandas isikus vaid teeme seda kõike koos - tõuseme ja jääme keel ripakil tudule :)
Kirjutan piltide juurde mõned kommentaarid aga eks palju on õnneks ka paberile beebiraamatusse talletatud. Ning eks palju jääb ka ilusateks mälestusteks meie mälus :)
Jah, ega seda väga kommenteerida ei oskagi :) See tool oli esimene, kus noorhärra istuda sai, lisaboonusena hirmsasti mürategev mängulaud. Esialgu sai selles esimesed püree söögikorrad toimetatud.Selle iPad'i vaatamise üle nüüd hiilglama uhke ei saa olla aga see, kuidas vennakesed koos toimetavad, on üliarmas.
Esimene püree maitsemine nädal peale 4-kuuseks saamist. Alustasime Mammilt saadud koduse kõrvitsaga, järgmisena lillkapsas ja suvikõrvits, hiljem juba magusaid puuvilju. Täna on poja 5 ja poole kuune ning sööb juurvilja eine lõunaks ning ühe magusa tatrapudru enne tudumist. Gurmaan kasvab :)
See pilt on Mathiase tellitud :)
Meie jalutuskäigud Kuldala metasas, seal nagu ägedas rabas :)
See oli Kristoferi esimene ilma tudumiseta õueavastamine. Talve beebina ei ole ta ju tegelikult kunagi toaseintest väljapoole näinud... Katsusime siis puid, vaatasime lindusid ja katsusime (loe: rapsisime) lilli.
Mathiase inimkatse teemal "mis siis juhtub, kui ise venna lutti hakkan närima" :)













No comments:
Post a Comment