02 September, 2014

IDA-VIRUMAA ja PEIPSI seiklused



Pidasin juba pikka aga plaani kodumaa idapiiril jälle ringi kolada ja nii me siis pere meespoolega seal mõned päevad seiklesime. Narva meeldis pojale igati, nägime ju kindluse kõrgemast otsast Venemaad kuhu oli soov ka kohe minna. Veidi pani teda mõtlema see viisa lugu, ta ju selle aja mees kui viisasid pole enam eriti vaja olnud. Kui siis kauge Ameerika. Seekord jäime siiapoole piiri elu uurima. Esimese öö veetsime üllatuslikult kaunis Mäetaguse Manor SPA`s, sealsed veerõõmud olid üllatavad. Kasutasime võimalust endale ka kaevanduse ekskursioon teha, veidi metroorongijuhi tunne koos klaustrofoobilise alatooiniga tuli paari tunniga peale küll.

Liikusime edasi Peipsi poole ja otse järve kaldal me siis ka ööbisime. “Pionerõ ujehali, lager astalsja” oli minu silme läbi kogu see kompleks. Hommikusöök tuli ka ette tellida, lausa 5 valikut. Muidu oli kõik maitsev ja korralik, jäime rahule. Õhtu edenedes tekkis suur soov leida suitsurääbist. Selleks ajaks olid kohalikud kalurid vägagi puhkuse lainel, poja ei saanud aru miks nad ainult vene keeles lalisevad ja käpuli trepist ülesse lähevad... Ju oli siis väsitav tööpäev olnud!? ☺ Aga rääbise me saime ja selle üle võib endal kätt suudelda! Täpselt see millest unistasin, Mathias veel tänagi kiidab. Viimase päeva veetsime Alutaguse seikluspargis kus on Eesti kõige pikem trossiga üle järve sõit – 440 meetrit. Kuna olin “sunnitud” kaasa tegema siis pan kõrgusekartliku inimese elu üle mõtlema küll, adrenaliinipuuduse üle ei kurda. Tegime lausa kaks korda läbi selle sõidu! On mida meenutada! 







No comments:

Post a Comment