Ja nii me siis teekonda alustasime - Kaljurahnud ja Krissu teel Ameerikamaale!
Minnes oli lend ebareaalselt pikk. Tallinnast lendasime 2h Frankfurti, seal ootasime 3h ning juba istusimegi kahekorruselises suures Airbus lennukis. Ruumi oli meil lennukis mõnusasti, Kristofer sai isegi ilusti põrandal mängida ja toimetada. Ja kui uni tuli, jäi väikemees seinale kinnitatavas hällis tuttu. Eks tuleb tunnistada, et need 10 tundi ja 30 minutit olid vääääääga piinarikkad aga seda väärt :) Kohale jõudes olid lapsed muidugi väga väsinud, sest kodus oli juba öö ning reis ise oli samuti väsitanud. Ameeriklastele kohaselt ei olnud aga kellelgi kuskil kiire. Lugesin kokku, et lennukist välja astudes kuni rendiautoga garaažist väljasõitmiseni läks aega 3h.
Teel oma reisikodusse, saime ka nautida kohalikku pisikest ummikut aga kohale me ikka jõudsime :) Maja oli armas oma suurepärases ameerikalikkuses ja ootas meid avasüli. Kristofer kustus ööunele ning pugesin ise samuti kohe teki alla. Vapramad (kaasa arvatud Mathias) kimasid poe poole hommikuks söögipoolist varuma.
Hommikul oli küll äratus kell 4 öösel (kohaliku aja järgi, meil juba ju lauspäev /+7h) aga poiste rõõm oli piiritu ja igasugune reisiväsimus oli kui käega pühitud!








No comments:
Post a Comment